Üürilepingud lihtsalt

Üürilepinguga antakse asi teisele kasutamiseks tasu eest (VÕS § 271). Rendileping annab lisaks kasutamisele õiguse saada asjast vilja, näiteks põllumaa rentimisel saaki (VÕS § 339). Korteri, auto või seadme „rentimine“ on seaduse mõttes enamasti üürileping.

Kirjalik leping on ainus kindel tõend selle kohta, milles kokku lepiti. Eluruumi puhul on vormil ka otsene tagajärg: kui üle aasta kestvat eluruumi üürilepingut ei sõlmitud kirjalikult, loetakse see tähtajatuks (VÕS § 274). Kõrvalkulude ja hoone korrashoiukulude kandmine tuleb kokku leppida vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (VÕS § 292). Digiallkirjastatud leping on paberil allkirjastatuga võrdne.

Eluruumi üürilepingus kuni kolme kuu üür. Üürnik võib selle maksta kolme kuu jooksul võrdsete osadena, esimene osa pärast lepingu sõlmimist (VÕS § 308). Äripinna puhul seadus sellist ülempiiri ei sea.

Üürileandja võib tagatisrahast katta lepingust tulenevad nõuded, näiteks maksmata üüri või kahjud, mis ületavad tavapärast kulumist. Kui ta ei ole kahe kuu jooksul pärast lepingu lõppu nõudest teatanud, võib üürnik nõuda tagatisraha tagastamist (VÕS § 308). Nõua seda kirjalikult. Kui see ei aita, saab pöörduda üürikomisjoni või kohtusse. Lepingu alguses ja lõpus koostatud üleandmise akt koos fotodega on sellises vaidluses kõige olulisem tõend.

Ainult siis, kui see lepiti kokku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis juba lepingu sõlmimisel, ja ka siis mõistlikus, proportsionaalses ja ettenähtavas ulatuses. Kui üürnik kannab hoone parendamise kulusid, ei saa üürileandja samade parenduste tõttu enam üüri tõsta (VÕS § 292 lg 1¹).

Ainult kokkuleppel, erakorralise ülesütlemisega mõjuval põhjusel või siis, kui leping ise korralist ülesütlemist lubab. Kui sa tahad tähtajalisest lepingust varem välja ja lepingus sellist punkti ei ole, on kõige realistlikum tee kokkulepe, näiteks pakkudes, et leiad ise uue üürniku.

Kahel juhul. Esiteks, kui üürnik jätkab pärast tähtaega pinna kasutamist ja kumbki pool ei avalda kahe nädala jooksul teistsugust tahet. Teiseks, kui vähemalt kaheks aastaks sõlmitud eluruumi üürilepingu puhul ei teata kumbki pool vähemalt kaks kuud enne tähtaja lõppu, et ei soovi lepingut pikendada (VÕS § 310).

Müük ei lõpeta üürilepingut: uus omanik astub üürileandja asemele ja leping jätkub samadel tingimustel. Uus omanik võib elu- või äriruumi üürilepingu kolme kuu jooksul üles öelda ainult siis, kui ta vajab ruumi tungivalt ise, ja ka siis seadusjärgse etteteatamisega. See tingimus ei kehti, kui korter müüakse täite- või pankrotimenetluses (VÕS § 323).

Üürnik peab lubama üürileandjal pinna üle vaadata, kui see on vajalik selle säilitamiseks, müümiseks või uuele üürnikule näitamiseks. Üürileandja peab sellest aegsasti ette teatama ja arvestama üürniku huve (VÕS § 283). Ilma üürniku nõusolekuta ja ette teatamata korterisse minna ei tohi.

Tähtajalise üürilepingu pikendamises tuleb kokku leppida ja kõige kindlam on vormistada see kirjalikult, uue lõppkuupäevaga lepingu lisana. Kui seda ei tehta ja üürnik jääb pärast tähtaega edasi elama, võib leping muutuda tähtajatuks (VÕS § 310).