Hoonestusõiguse leping ja notari roll
Hoonestusõigus annab õiguse ehitada ja omada ehitist võõral maal. See on kinnisasja koormav asjaõigus, mis vajab notariaalset tõestamist ja kinnistusraamatu kannet, mistõttu Lepinski seda ise ei genereeri.
Mis leping see on?
Hoonestusõigus on õigus omada ehitist maatükil, mis kuulub kellelegi teisele. Maa jääb omanikule, ehitis kuulub hoonestajale, ja hoonestusõigus ise on eraldi kinnistusraamatusse kantav õigus, mida saab müüa, pärandada ja koormata. Seda kasutatakse siis, kui keegi soovib ehitada maale, mida ta osta ei saa või ei taha — näiteks linnalt või riigilt renditud krundile. Hoonestaja maksab omanikule tavaliselt perioodilist tasu.
Mis peab kokku lepitud olema
- Kinnisasja ja hoonestatava ala täpne määratlemine
- Hoonestusõiguse tähtaeg
- Tasu suurus ja selle muutmise kord
- Mida tohib ehitada ja millistel tingimustel
- Mis saab ehitisest hoonestusõiguse lõppedes
Kuidas notari juures käib
- Lepi notariga aeg kokku ja võta kaasa kinnisasja andmed ning isikut tõendav dokument.
- Räägi läbi tähtaeg, tasu ja ehitamise tingimused — notar selgitab, millised kokkulepped on asjaõigusena võimalikud.
- Notar koostab ja tõestab lepingu ning esitab kinnistamisavalduse.
- Hoonestusõigus kantakse kinnistusraamatusse ja sellele avatakse eraldi registriosa.
Korduma kippuvad küsimused
- Mille poolest erineb hoonestusõigus üürist?
- Üür on võlaõiguslik kasutusleping. Hoonestusõigus on asjaõigus, mis kantakse kinnistusraamatusse, kestab tavaliselt aastakümneid ja mille saab võõrandada või koormata.
- Miks ei saa hoonestusõiguse lepingut Lepinskiga koostada?
- Asjaõiguse seadmine nõuab notariaalset tõestamist ja kinnistusraamatu kannet — lihtkirjalik leping hoonestusõigust ei tekita.
- Kas Lepinski aitab mõne muu kinnisvaralepinguga?
- Jah — eluruumi ja äripinna üürileping, parkimiskoha üürileping ning ehitusleping on Lepinskiga koostatavad.
Mida saab Lepinskiga koostada
Viimati uuendatud: