Kinnisvara müügileping — miks see käib notari kaudu
Kinnisvara ostu-müük vajab Eesti õiguse kohaselt notariaalset tõestamist, mistõttu Lepinski seda lepingut ise ei genereeri — juhatame sind selle asemel õige koha juurde.
Mis leping see on?
Kinnisvara müügilepinguga lepivad müüja ja ostja kokku kinnisasja — korteri, maja, maatüki või äripinna — omandi üleandmises ja selle hinnas. Tehing puudutab kinnistusraamatusse kantud vara, mistõttu kokkuleppest üksi omandi üleminekuks ei piisa.
Mis peab kokku lepitud olema
- Ostuhind ja tagatisraha tingimused
- Tehingu sõlmimise kuupäev
- Edasilükkavad tingimused
- Omandiõiguse ülemineku tingimused
- Kohustuste rikkumise ja õiguskaitsevahendite tingimused
Kuidas notari juures käib
- Lepi notariga aeg kokku — tehingu juurde tulevad mõlemad pooled või nende volitatud esindajad.
- Notar tuvastab poolte isikud ja kontrollib esindusõigust.
- Notar selgitab tehingu tähendust ja õiguslikke tagajärgi ning tõestab lepingu.
- Notar esitab kinnistusraamatu kande avalduse, millega omand ostjale üle läheb.
Korduma kippuvad küsimused
- Miks ei saa kinnisvara müügilepingut Lepinskiga koostada?
- Eesti õigus nõuab kinnisvaratehingutele notariaalset vormi, mida lihtkirjalik dokument asendada ei saa.
- Kust saab kinnisvara müügilepingu koostada?
- Notari juures — vt notar.ee ametliku notari leidmiseks.
- Kas Lepinski aitab mõne teise kinnisvaraga seotud lepinguga?
- Jah, näiteks eluruumi ja äripinna üürilepingud ning ehitus-/renoveerimisleping on Lepinskiga koostatavad.
Mida saab Lepinskiga koostada
Viimati uuendatud: