Pärimisleping — vorminõuded ja notari roll

Mis leping see on?

Pärimisleping on pärandaja ja teise poole vaheline siduv kokkulepe selle kohta, kellele pärand läheb. Siin on kogu erinevus testamendist: testamendi saab igal ajal ümber teha, pärimislepingust ei saa pärandaja hiljem üksinda taganeda. Just see seotus on sageli lepingu mõte — näiteks kui keegi kohustub pärandajat elu lõpuni hooldama ja soovib kindlust, et kokkulepe hiljem ei muutu.

Mis peab kokku lepitud olema

• Pärandaja ja teise poole selge identifitseerimine
• Kellele ja millises ulatuses pärand läheb
• Kas ja millised vastukohustused teine pool võtab
• Kas ja millistel tingimustel saab lepingust taganeda
• Varasemate korralduste kehtivus

Kuidas notari juures käib

1. Lepi notariga aeg kokku — mõlemad pooled peavad kohal olema koos isikut tõendava dokumendiga.
2. Räägi läbi, mida kokku lepitakse ja millised on vastastikused kohustused.
3. Notar koostab ja tõestab lepingu ning selgitab mõlemale poolele, mida siduvus tähendab.
4. Leping kantakse pärimisregistrisse, kust see pärast surma üles leitakse.

Korduma kippuvad küsimused

Mille poolest erineb pärimisleping testamendist?

Testament on ühepoolne ja selle saab igal ajal tagasi võtta. Pärimisleping on siduv kokkulepe, millest üks pool ei saa hiljem üksinda taganeda.

Miks ei saa pärimislepingut Lepinskiga koostada?

Pärimisseadus näeb sellele ette notariaalse tõestamise nõude — lihtkirjalik dokument ei ole kehtiv.

Kas testamendi saab Lepinskiga koostada?

Ei. Ka testament vajab seadusega ette nähtud vormi — vt testamendi lehte.