Abieluvaraleping — vorminõuded ja notari roll
Abieluvaralepinguga muudavad abikaasad oma varasuhet. Eesti õiguse kohaselt vajab selline kokkulepe notariaalset tõestamist, mistõttu Lepinski seda ise ei genereeri.
Mis leping see on?
Abieluvaraleping on abikaasade kokkulepe selle kohta, kuidas nende vara abielu ajal ja selle lõppedes jaguneb. Ilma sellise kokkuleppeta kohaldub seadusjärgne varasuhe, mille abikaasad on abiellumisel valinud. Lepinguga saab varasuhet muuta — näiteks kokku leppida, et kummagi vara jääb lahus, või määrata, mis juhtub kindla varaesemega. Kokkulepe puudutab ainult abikaasade omavahelist suhet ega saa kolmandate isikute õigusi kahjustada.
Mis peab kokku lepitud olema
- Mõlema abikaasa selge identifitseerimine
- Milline varasuhe valitakse või kuidas senist muudetakse
- Kuidas käsitletakse abielu ajal omandatavat vara
- Kuidas käsitletakse enne abielu omandatud vara
- Kokkuleppe jõustumise aeg
Kuidas notari juures käib
- Lepi notariga aeg kokku — mõlemad abikaasad peavad kohal olema koos isikut tõendava dokumendiga.
- Räägi läbi, millist varasuhet soovite ja miks — notar selgitab, millised kokkulepped on seadusega kooskõlas.
- Notar koostab ja tõestab lepingu ning selgitab mõlemale poolele selle tagajärgi.
- Vajaduse korral tehakse kanne abieluvararegistrisse, et kokkulepe kehtiks ka kolmandate isikute suhtes.
Korduma kippuvad küsimused
- Miks ei saa abieluvaralepingut Lepinskiga koostada?
- Perekonnaseadus näeb abieluvaralepingule ette notariaalse tõestamise nõude — lihtkirjalik dokument ei ole kehtiv.
- Kas abieluvaralepingu saab sõlmida ka pärast laulatust?
- Jah. Selle võib sõlmida nii enne abiellumist kui abielu kestel ning hiljem notari juures muuta või lõpetada.
- Kas Lepinski aitab mõne muu isikliku lepinguga?
- Jah, näiteks kingitusleping ja isiklik laenuleping on Lepinskiga koostatavad.
Mida saab Lepinskiga koostada
Viimati uuendatud: