Eraisikute vaheline laenuleping ei vaja notarit ja seadus ei nõua sellele kirjalikku vormi — kehtib ka suuline kokkulepe. Kirjalik leping on aga ainus kindel viis hiljem tõendada, kui palju raha anti, millal see tuleb tagasi maksta ja kas intressis lepiti kokku. Pane kirja vähemalt summa, tagasimakse tähtaeg ja intress ning anna raha üle pangaülekandega.

Miks kirjalik leping on vajalik

Sõbrale või sugulasele raha laenates tundub leping sageli liigne. Probleemid tekivad tavaliselt hiljem, kui keegi ei mäleta enam täpselt, mida räägiti. Kas see oli laen või kingitus? Kas tähtaeg oli „suve lõpuks“ või „kui saan“?

Suulise kokkuleppe nõrkus ei ole kehtivus, vaid tõendamine. Sellest on pikemalt juttu artiklis Kas suuline kokkulepe kehtib?

Mida lepingusse kirja panna

Hea laenuleping vastab neile küsimustele:

  1. Pooled. Nimi, isikukood, aadress ja kontaktandmed mõlema kohta.
  2. Summa ja üleandmine. Kui palju raha antakse ja kuidas. Pangaülekanne on parim tõend. Kirjuta selgitusse näiteks „laen lepingu alusel“.
  3. Tagasimakse. Kindel kuupäev või maksegraafik koos osamaksete suuruse ja kuupäevadega.
  4. Intress. Intressimäär aastas ja millal intress makstakse. Kui laen on intressita, kirjuta ka see selgelt välja.
  5. Viivis. Mis juhtub, kui makse hilineb.
  6. Ennetähtaegne tagastamine. Kas laenusaaja võib maksta varem ja kas sel juhul tuleb intressi maksta ka ülejäänud aja eest.
  7. Tagatis või käendus. Kui see on olemas.
  8. Muutmine. Et lepingu muudatused tehakse kirjalikult.

Paberil või digitaalselt

Lepingu võib allkirjastada paberil või digiallkirjaga. Digiallkirjastatud fail on sama hea tõend kui paberleping, ja seda on lihtsam alles hoida.

Hoia lepingu kõrval alles ka kõik, mis raha liikumist tõendab:

  • pangaväljavõte laenu üleandmise kohta;
  • tagasimaksete väljavõtted;
  • kirjavahetus, kus räägitakse laenust või maksetest.

Kui laen makstakse tagasi mitmes osas, märgi iga makse üles. Nii on hiljem selge, kui palju on veel tasumata.

Intress: ainult siis, kui on kokku lepitud

Kui laenu ei anta majandus- või kutsetegevuses, tuleb intressi maksta ainult siis, kui selles on kokku lepitud. Kui lepingus intressi ei ole, on laen eraisikute vahel üldjuhul intressita.

Kui intressis lepiti kokku, aga määra mitte, eeldatakse, et see on samalaadsete laenude tavaline määr. Selle puudumisel kehtib seadusest tulenev määr. Selline olukord tekitab vaidlusi, nii et kirjuta alati kindel protsent aastas.

Kui lepingus ei ole kokku lepitud teisiti, arvestatakse intress ja tuleb tasuda iga kalendriaasta lõpus. Kui laen tuleb tagastada enne aasta lõppu, makstakse intress koos laenuga. Kui soovid intressi saada näiteks iga kuu, pane see lepingusse.

Viivis, kui makse hilineb

Kui laenusaaja jääb maksega hiljaks, võib laenuandja nõuda viivist alates maksetähtpäevast. Kui viivises ei ole kokku lepitud, on seadusjärgne viivis Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonide intressimäär pluss kaheksa protsenti aastas.

Viivise määras võib lepingus kokku leppida ka teisiti. Liiga suurt viivist võib kohus aga vähendada, nii et mõistlik määr on mõlemale poolele kindlam.

Tähtaeg ja ennetähtaegne tagastamine

Tähtaeg on lepingu kõige olulisem rida. Kui tähtaega ei ole kokku lepitud, saab laenuandja raha tagasi nõuda alles pärast lepingu ülesütlemist. Tähtajatu laenulepingu ülesütlemisest tuleb teatada vähemalt kaks kuud ette.

Mõned reeglid, mis kehtivad ka siis, kui lepingus neist juttu ei ole:

  • intressita laenu võib laenusaaja tagastada igal ajal, ilma ette teatamata;
  • kui laen makstakse tagasi osade kaupa ja laenusaaja on viivituses rohkem kui kahe osaga või ühe osaga kauem kui kolm kuud, võib laenuandja lepingu üles öelda ja nõuda kogu laenu kohe tagasi;
  • laenuandja võib lepingu üles öelda ka siis, kui laenusaaja jätab intressi maksmata.

Intressiga laenu puhul kirjuta lepingusse, kas varem tagastamine on lubatud ja kuidas siis intressi arvestatakse.

Tagatis ja käendus

Suurema summa puhul tasub mõelda tagatisele.

  • Käendus. Käendaja lubab maksta, kui laenusaaja ei maksa. Kui käendaja on eraisik, peab tema avaldus olema kirjalik ja lepingus peab olema kirjas maksimumsumma, mille ulatuses ta vastutab. Ilma maksimumsummata on selline käendusleping tühine.
  • Vara tagatiseks. Näiteks auto või muu vara. Kinnisvara tagatiseks seadmine on keerulisem ja nõuab notarit.

Laenuleping või võlakiri?

Rahvakeeles nimetatakse võlakirjaks dokumenti, millega keegi kinnitab, et ta on raha võlgu. Seaduses on selle nimi võlatunnistus. Ametlikus tähenduses on võlakiri hoopis väärtpaber.

Vahe on lihtne:

  • Laenuleping sõlmitakse enne raha andmist ja selles lepitakse kokku kõik tingimused: summa, tähtaeg, intress ja muu.
  • Võlatunnistus on võlgniku kinnitus, et võlg on olemas. Sageli tehakse see tagantjärele, näiteks kui raha laenati suuliselt. Eraisiku antud võlatunnistus peab olema kirjalik.

Kui laenad raha praegu, sõlmi laenuleping. Kui raha on juba antud ilma lepinguta, palu laenusaajalt kirjalik kinnitus koos summa ja tagasimaksmise tähtajaga. Kui võlg makstakse tagasi osade kaupa, sobib selleks võla kokkuleppeleping.

Kui laenu tagasi ei maksta

Tegutse järjekorras ja jäta kõigest jälg:

  1. Meeldetuletus. Kirjuta laenusaajale ja küsi, millal ta maksab.
  2. Kirjalik nõue. Saada e-kiri, kus on võla summa, viivis, uus tähtaeg ja pangakonto.
  3. Maksekäsu kiirmenetlus. Rahalise nõude saab esitada kohtule kiirmenetluses, mis on tavalisest kohtumenetlusest lihtsam. Kui võlgnik vastuväiteid ei esita, teeb kohus maksekäsu, mille alusel saab kohtutäitur võla sisse nõuda.

Ära oota liiga kaua. Lepingust tulenevad nõuded aeguvad. Üldjuhul on aegumistähtaeg kolm aastat sellest ajast, kui raha oleks tulnud tagasi maksta. Tahtliku rikkumise korral võib see olla pikem.

Maksud

Laenu andmine ja tagasisaamine ei ole sinu jaoks tulu, aga laenult saadud intress maksustatakse tulumaksuga.

  • Kui laenusaaja on eraisik, kes ei ole FIE, ei pea ta intressilt tulumaksu kinni pidama. Laenuandjana deklareerid saadud intressi ise oma tuludeklaratsioonis.
  • Kui laenusaaja on ettevõte, peab ta füüsilisele isikule makstavalt intressilt tulumaksu kinni pidama.

Täpsed määrad ja deklareerimise korra leiad Maksu- ja Tolliameti kodulehelt.

Levinumad vead

  • Sularaha ilma kviitungita. Hiljem on raske tõendada, et raha üldse anti. Kasuta pangaülekannet või võta allkirjastatud kviitung.
  • Tähtaeg puudub. Siis on laen tähtajatu ja raha tagasisaamiseks tuleb leping üles öelda ja oodata vähemalt kaks kuud.
  • „Maksan, kui saan.“ Selline tähtaeg on ebamäärane ja tekitab vaidluse, millal võlg tegelikult maksmisele kuulub.
  • Intress jäi kirja panemata. Eraisikute vahel tähendab see üldjuhul, et intressi ei ole.
  • Kokkulepe ainult sõnumites. Sõnumid aitavad tõendada, aga tingimused jäävad laiali ja neid on lihtne erinevalt tõlgendada.

Kui laenad ettevõttele või laen on seotud äritegevusega, vaata üldist laenulepingu malli.