Üürilepingu saab lõpetada kolmel viisil: poolte kokkuleppel igal ajal, tähtajatu lepingu korral korralise ülesütlemisega või erakorralise ülesütlemisega, kui selleks on seaduses nimetatud põhjus. Eluruumi tähtajatu üürilepingu korralisel ülesütlemisel on etteteatamisaeg kolm kuud. Tähtajalist lepingut ei saa enne tähtaja lõppu tavalise etteteatamisega üles öelda, kui leping ise seda ette ei näe.

Kõigepealt vaata, milline leping sul on

Ava üürileping ja otsi sealt kaks asja:

  • kas leping on tähtajatu või tähtajaline (kehtib kindla kuupäevani);
  • mida leping ütleb lõpetamise kohta.

Sellest sõltub, millised võimalused sul on. Allpool olevad reeglid kehtivad eluruumi ehk kodu üürimise kohta. Äripinna üürilepingu puhul on pooltel rohkem vabadust omavahel kokku leppida.

Lõpetamine kokkuleppel

Kõige lihtsam viis on leppida teise poolega kokku. Kokkuleppel võib lepingu lõpetada igal ajal, nii tähtajatu kui ka tähtajalise lepingu, ja mis tahes etteteatamisega, mis mõlemale sobib.

Pane kokkulepe kirja. Märgi sinna:

  1. kuupäev, millal leping lõpeb;
  2. millal ja kuidas pind üle antakse;
  3. kuidas makstakse viimase perioodi üür ja kõrvalkulud;
  4. mis saab tagatisrahast.

Tähtajatu lepingu ülesütlemine

Tähtajatu eluruumi üürilepingu võib kumbki pool korraliselt üles öelda, teatades sellest kolm kuud ette. Tähtaeg hakkab jooksma sellest, kui teine pool ülesütlemise kätte saab, mitte sellest, kui sa selle kirjutasid.

Üürnik ei pea ülesütlemist põhjendama. Üürileandja puhul on olukord teine: eluruumi üürnik on seadusega tugevalt kaitstud ja üürileandja ülesütlemine peab tuginema seaduses sätestatud alusele ning olema põhjendatud.

Tähtajaline leping

Tähtajaline leping lõpeb lepingus märgitud kuupäeval. Enne seda saab selle lõpetada ainult:

  • kokkuleppel;
  • erakorralise ülesütlemisega, kui selleks on alus;
  • korralise ülesütlemisega, kui leping ise seda võimalust ette näeb.

Kui sa tahad tähtajalisest lepingust varem välja ja lepingus sellist punkti ei ole, on kõige realistlikum tee kokkulepe. Paku näiteks, et otsid ise uue üürniku.

Erakorraline ülesütlemine

Erakorraline ülesütlemine on mõeldud olukordadeks, kus lepingu jätkamist ei saa teiselt poolelt mõistlikult oodata. Näiteks:

  • Üürnik võib lepingu üles öelda, kui eluruum muutub üürileandjast tuleneval põhjusel elamiseks kõlbmatuks.
  • Üürileandja võib lepingu üles öelda, kui üürnik on üüri maksmisega oluliselt viivitanud. Eluruumi puhul tuleb enne anda vähemalt 14-päevane täiendav tähtaeg võla tasumiseks. Sellest on täpsemalt juttu artiklis Mis juhtub, kui üürnik ei maksa?

Erakorralise ülesütlemise korral pead põhjuse kindlasti kirja panema.

Kui korter müüakse

Korteri müük ei lõpeta üürilepingut. Uus omanik astub üürileandja kohale ja leping jätkub samadel tingimustel.

Uus omanik võib lepingu üles öelda kolme kuu jooksul, kuid ainult siis, kui ta vajab eluruumi tungivalt ise. Pelgalt soov korterit tühjana edasi müüa sellist õigust ei anna.

Kuidas ülesütlemisavaldust vormistada

Ülesütlemine on ühepoolne avaldus — teise poole nõusolekut selleks vaja ei ole. Kirjuta avaldusse:

  • kes ütleb lepingu üles ja kellele;
  • millise lepingu (aadress ja sõlmimise kuupäev);
  • kas tegemist on korralise või erakorralise ülesütlemisega;
  • põhjus, kui see on erakorraline või kui ülesütleja on üürileandja;
  • kuupäev, millal leping lõpeb;
  • millal soovid pinna üle anda;
  • tagatisraha tagastamise konto.

Tee avaldus kirjalikult — paberil allkirjaga või digiallkirjastatult — ja saada see viisil, mille kättesaamist saad hiljem tõendada. Digiallkirjastatud fail e-kirja manusena sobib hästi.

Levinumad vead

Need vead pikendavad lepingut või tekitavad vaidlusi sagedamini kui miski muu:

  • Ülesütlemine telefonis. Suulist ülesütlemist on hiljem raske tõendada. Tee see alati kirjalikult.
  • Valesti arvutatud tähtaeg. Kolm kuud hakkavad jooksma avalduse kättesaamisest. Kui saadad avalduse kuu viimasel päeval ja teine pool loeb seda järgmisel nädalal, nihkub ka lõppkuupäev.
  • Lahkumine ilma üleandmiseta. Kui võtmed jäetakse postkasti ja akti ei koostata, on hiljem raske tõendada, millises seisukorras pind maha jäeti.
  • Omavoli üürileandja poolt. Kui leping on lõppenud, aga üürnik ei lahku, ei tohi üürileandja lukke vahetada ega asju välja tõsta. Selleks on vaja üürikomisjoni või kohtu otsust.

Pinna üleandmine ja tagatisraha

Lepingu lõpus anna pind üle koos üleandmis-vastuvõtuaktiga. Märgi sinna ruumide seisukord, arvestite näidud ja tagastatud võtmete arv. Tee fotod. Kui lepingu alguses koostati samasugune akt, on võrdlemine lihtne ja vaidlus kahjude üle lühike.

Tagatisrahast võib üürileandja katta lepingust tulenevad nõuded, näiteks maksmata üüri või kahjud, mis ületavad tavapärast kulumist. Kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast lepingu lõppu üürnikule nõuet esitanud, võib üürnik nõuda tagatisraha tagastamist.