Jah, enamasti kehtib. Eesti õiguses võib lepingu sõlmida mis tahes vormis — suuliselt, e-kirjaga, sõnumiga või käepigistusega —, kui seadus ei nõua konkreetset vormi. Suulise kokkuleppe nõrkus ei ole kehtivus, vaid tõendamine: vaidluse korral pead suutma näidata, milles te kokku leppisite.
Mida seadus ütleb
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja võlaõigusseaduse lähtekoht on vormivabadus. Kui kaks inimest lepivad kokku, et üks teeb töö ja teine maksab selle eest, on leping sündinud hetkel, mil mõlemad sellega nõustusid. Paberit ega allkirja selleks vaja ei ole.
See tähendab, et suuline kokkulepe on sama siduv kui kirjalik. Kui sa lubasid remondimehele tasuda ja ta tegi töö ära, pead maksma ka siis, kui midagi kirja ei pandud.
Millal suulisest kokkuleppest ei piisa
Mõne tehingu puhul nõuab seadus kindlat vormi. Kui seda ei järgita, on tehing tühine — see ei kehti ka siis, kui mõlemad pooled seda tahtsid.
Notariaalset tõestamist vajavad näiteks:
- kinnisasja (maja, korteri, maatüki) müük ja kinkimine;
- osaühingu osa võõrandamine, kui põhikiri ei luba teisiti;
- abieluvaraleping;
- pärimisleping.
Kirjalikku vormi nõuab seadus näiteks siis, kui eraisik hakkab kellegi teise võla eest käendajaks. Sellisel juhul peab lepingus olema kirjas ka summa, mille ulatuses käendaja vastutab.
Töölepingu seadus nõuab, et tööleping oleks kirjalik. Kui inimene aga juba teeb tasu eest tööd, ei muuda kirjaliku lepingu puudumine töösuhet olematuks — puudu on lihtsalt dokument ja selle eest vastutab tööandja.
Tegelik probleem on tõendamine
Suuline kokkulepe kehtib, kuni mõlemad sellest ühtemoodi aru saavad. Probleem tekib siis, kui ühel hetkel üks pool mäletab teisiti.
Tüüpiline näide: lepid remondimehega suuliselt kokku vannitoa remondi „umbes kahe tuhande euro eest“. Töö käigus selgub lisatöid, lõpparve on kolm tuhat ja kumbki ei mäleta täpselt, mida alguses räägiti. Kohtus peab nõude esitaja oma väiteid tõendama, ja „me leppisime nii kokku“ ilma muu tõendita kaalub vähe.
Sama juhtub sageli siis, kui laenad sõbrale raha. Ülekanne pangas näitab, et raha liikus, aga mitte seda, kas see oli laen või kingitus ja millal see tuli tagasi maksta.
Mis loeb tõendiks
Vaidluse korral võib suulist kokkulepet tõendada mitmel moel:
- e-kirjad ja sõnumid, kus kokkulepet mainitakse;
- pangaülekanded koos selgitusega;
- arved ja pakkumised;
- tunnistajad, kes kokkuleppe juures viibisid;
- poolte käitumine — näiteks see, et üks pool hakkas lepingut täitma ja teine võttis selle vastu.
Mida rohkem selliseid jälgi on, seda lihtsam on näidata, milles kokku lepiti.
Kuidas suulist kokkulepet tagantjärele kirja panna
Kui sa lepid midagi kokku telefonis või kohtudes, saada kohe pärast seda lühike kinnitav e-kiri või sõnum. Näiteks:
- Mida tehakse või antakse.
- Mis on hind ja millal makstakse.
- Mis on tähtaeg.
- Mis juhtub, kui midagi muutub.
Palu teisel poolel vastata, et kokkuvõte on õige. Isegi lühike „Jah, sobib“ muudab hilisema vaidluse palju lihtsamaks, sest kokkuleppe sisu on nüüd mõlema kinnitusega kirjas.
Kui teine pool eitab kokkulepet
Kui teine pool ütleb, et teie kokkulepe oli teistsugune või seda polnudki, tegutse järjest:
- Kogu tõendid kokku. Otsi üles kõik sõnumid, e-kirjad, ülekanded ja arved, mis kokkulepet puudutavad. Pane kirja ka, kes olid juures ja mida nad kuulsid.
- Saada kirjalik nõue. Kirjelda, milles te sinu hinnangul kokku leppisite, mida sa nõuad ja millise tähtaja jooksul. Hoia rahulik ja konkreetne toon — see kiri võib hiljem jõuda kohtunikuni.
- Paku lahendust. Sageli on kiirem ja odavam leppida kokku kompromissis kui vaielda kuude kaupa.
- Alles siis kohus. Kui muu ei aita, saad pöörduda kohtusse. Kohus hindab kõiki tõendeid koos ja suuline kokkulepe võib vaidluse võita, kui seda toetavad muud jäljed.
Kirjalik vorm, e-kiri ja digiallkiri
Seaduses on vormidel kindel tähendus ja neid tasub eristada:
- Kirjalik vorm tähendab omakäeliselt allkirjastatud dokumenti. Digiallkiri on sellega võrdväärne.
- Kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm on näiteks e-kiri või sõnum — tekst, mida saab hiljem uuesti näidata, kuid millel ei ole allkirja.
Kui seadus nõuab kirjalikku vormi, ei piisa e-kirjast. Kui piisab taasesitamist võimaldavast vormist, sobib ka e-kiri.
Millal on mõistlik kohe leping teha
Suuline kokkulepe sobib väikeste ja kiirelt lõppevate asjade jaoks. Kirjalik leping tasub teha alati, kui:
- summa on selline, mille kaotamine sind päriselt mõjutaks;
- töö või koostöö kestab nädalaid või kuid;
- üks pool maksab ette;
- töö tehakse sinu kodus või varaga;
- laenad raha.
Kirjalikku lepingut ei tehta sellepärast, et teist poolt ei usaldataks. See paneb kirja, millest mõlemad praegu ühtemoodi aru saavad, et pool aastat hiljem ei peaks seda mälu järgi taastama.